Ma olin Meloni tänavas sõbral üürikas külas umbes 1980. astal ja istusin kušeti servale, sest toole rohkem polnud. Kušeti jalg vajus läbi põranda ja nalja saadi minu arvelt kõvasti, sest ma olen sihukest täissaledat tüüpi. Seda maja ei ole enam alles. Aga see maja, kus mu sõbranna titaga elas 90. aastate lõpus ja mingi saja meetri kauguselt kaevust ämbriga vett tõi, vist on, pole ammu Marja tänavas kõndinud enam.
kaja