Valvurid Supilinnas

Veetsin suvekuud sõbranna juures elades, sest eelmine üürikorter oli üles öeldud ja uus sügiseks leidmata. Sõbranna elas vanas puumajas, teisel korrusel. Kõik oli korras ja hoolitsetud, kuid kuivkäimla lõhna vastu koridoris ei aidanud ikka midagi. Lugesime tudengitena sente, et Herne poest piima kohvi peale osta, korraldasime linnaminekuks kostümeeritud karnevale ja õitsesime nagu vabad hinged ikka. Sissekäik oli maja tagant ning minna tuli läbi aia, kus elasid kaks pidevalt haukuvat koera. Ega ma koeri ei karda, aga ikkagi oli julgem sõbrannaga koos läbi värava liikuda: tema hoidis koeri kinni kuni mina ukseni jõudsin. Kuu ajaga lootsin ja eeldasin, et penid on sõbraks saanud. Täpselt ühe korra proovisin ise läbi värava liikuda ning kohe õpetas väiksem koer kerge puremisega, et see polnud tark mõte.