Marja tänaval oli üks avar katusekorter - elasime seal 5kesi iga üks oma maailmas, oma käikudega. Aga tol kevadel kohtusime kõige enam vist hommikul kell kuus maja ees kivitrepil istudes ja taevast vaadates. Miskipärast tulime meie alati igaüks ise töölt ja naabrimees vastasmajast - alles läks.