Jõululugu küttepuudega

Elas kord kunstnik, kelle loomingus olid ühendatud retro ja futurism. Ma imetlesin tema maale. Oli jõulude aeg. Ta kirjutas oma uue raamatu ilmumisest ja ütles, et võiks müüa mõned autogrammidega eksemplarid. Leppisime kokku, et kohtume Supilinnas, kus ta elab. Kui ma sinna läksin, siis mõtlesin, et raamatut saada on tore, aga eriti huvitav oleks tutvuda ja natukene kunstnikuga suhelda. Ja nii ma jõudsin tema maja juurde ning nägin naist suure küttepuude hunniku juures. Need olid talle just toodud ja hoovi sissesõiduteele maha kallatud. Ta andis mulle raamatu ja ma pakkusin abi. Siis loopisime kõik küttepuud hoovinurka, samal ajal sündmusterohkest elust vesteldes temaga. Pärast seda jõime ta kõrgete lagedega, 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitatud majas teed. Umbes samast ajastust pärit laua taga. Ja sellise ajaloolise interjööri keskel vaatasin kunstniku futuristlikke, maagilisse maailma kuuluvaid maale ja mõtlesin, et tulevik näib rohkem mineviku kui oleviku sõber olevat. Ja et jõuluüllatused võivad peituda küttepuude hunniku all.

Irina Kulish